Hmm.

Oioioioiiiii kui tore on olla ! Mitte midagi teha ei ole, raha ei ole, juua ei ole, normaalset toitu ei ole ( ausalt öeldes ei ole hetkel isu ka ) . . . Aga mis on väga positiivne ? Üks õun mul on ;)
Hästi positiivne on ka see, et mul on jutukaaslane, halllllooooooooooo ooo o oo o - ja juttu jätkub kauemaks :D Alles hiljutine, mingi nädal tagasi sain, ja ta on päris :D See on eriti hea. Ja tal on palju-palju tattoosid (Y) ... aga ta on päris karvane. Elab üle :) Ta on TORE ;) ja kena ... ahh.

Aaarghh!!!!

Täiesti jubeeeeee, peale selle, et meie pisikesel Tiiul on käsi kipsis ahistavad teda juba ka Kuressaare Pete O ´ Phile d . JUBE!! Ma olin seal, ausalt , ma pole kedagi nii koledat ja lisaks veel ahistavat inimest veel siin pool väina näinud. Vana ja vuntsidega, lisaks siga lakku täis ja haisev. Probably full of deseases ! xS Wõakk!
Aga muidu on siin kena kirjutada mul hetkel, teisel pool klaasi mängib Rauno kitarri ( muideks, väga hästi ). Lisaks avastasid mu klassivennad, et minu pealt on näha klassi hoolivust. Mul ju endal ka on töid dekoorist pänna pandud nii et muidugi ma võtan enda hoole alla kallite klassikaaslaste üksi jäetud tööd. Väga hea, et väljas see töö jutuks tuli, ma juba mõtlesin.
Näitaks ühte pilti emahoolest :












Nii nunnu :)
Aga selleks korraks jällegi, byebye !

Tere jälle :)

Esiteks: ma väga loodan, et ma seda blogi unarusse ei jäta nagu teisega läks, sinna kirjutasin viimati aastal 2008. Päris ammu, ütleks nii. Nii et kes iganes seda loeb või mitte, hoidke põidlaid pihus, kasvõi see ainus kord minu enda pärast.
Igatahes, mida ma tulin siia ütlema on see, et ma tahaks meenutada seiku kahe inimesega, hetkel räägin Atsust ja Virgest. See sellepärast, et tuli meelde kuidas ma ükskord, siis kui lund veel maas ei olnud, bussist maha jäin. Helistasin neile, nad oli skeidis koos teistega, kutsusin kõiki aga tulid nemad kahekesi, aitäh! Peale seda saime kõhu ka täis, sest JR aitab vahepeal ikka päris palju - nagu oli seda näha kui kolme peale tellitud XXL-eine oli nahka pistetud:) Tahtsin kuidagi kohe mainida seda .
Aga tänane oli päris hea päev ( on vast enamvähem õige kellaaeg otsad kokku tõmmata ) . Tulime siis Virge, Hannese ja Aarnega minu juurest maalt, olime nädalavahetusel seal. Ja siis nägime Meelika ka ära, tüdrukuke jõudis lõpuks Hiiumaalt tagasi, kuramus ei pidanud isegi oma sünnipäeva mitte, aiai. Ja Kevinit nägime ka :) Siis tulime ühikasse ära, kus ma nüüdki olen. Vahepeal käisin väljas, sain Kertuga kokku, sain naerda - väga palju! Täiesti positiivne, läksin suhteliselt masenduses välja ja tulin tagasi suhteliselt hea tujuga, täiesti positiivne - nagu juba mainisin. Nüüd ma mõtlen, et nii-nii külm on, võiks magama minna aga tahaks ennem oma filmi ka ära vaadata, üliiiiiiiiiiihea film on, mulle meeldib ! :) http://www.youtube.com/watch?v=6Of0gxSz8V vaadake vähemalt trailerit !
Aga okei, ma asun siis filmi juurde, ehk homme kirjutab veel!


Tsaoow!

Tere, inimesed.

Pm, küll on tore jälgida teiste probleeme ja enesekeskselt naerda nende lollikeste üle, kes pealtvaadates mitte mõhkugi maailma normaalsematest nurkadest ei tea. Samas teen ma nukralt need probleemid ka enda omadeks, sest kui nuttev hääl telefoni teises otsas kurdab kui sitasti kõik on ja kuna olen ka varem selle hääle paari muret lahendanud, siis pean ma ju tema ootused täitma ja taas ohjad enese kätte haarama, et likvideerida tema nuukseid. Mul hakkab endalgi valus kui kallis isik hädas on - olen äkki liiga heldemeelne inimene - ja tunnen mingisugust hulluksajavat vastutust selle hinge eest.
Hallo-hallo, taaskord telefon kätte, et helistada neile, kellel omal kõneaega, seda raasukest, eriti ei ole. Kuulan, mõtled, ragistan oma ajuraasukest, et mingitki lahendust välja mõelda. Alati see aga kahjuks ei aita, lahendused jäävad tulemata ja lugu saab kurva lõpu. Ehk mitte veel seekord ja loodan, et ka mitte järgmised korrad, kuid kui lood on juba sellised siis pange tähele , maailm võib ikkagi lõppeda!