Pm, küll on tore jälgida teiste probleeme ja enesekeskselt naerda nende lollikeste üle, kes pealtvaadates mitte mõhkugi maailma normaalsematest nurkadest ei tea. Samas teen ma nukralt need probleemid ka enda omadeks, sest kui nuttev hääl telefoni teises otsas kurdab kui sitasti kõik on ja kuna olen ka varem selle hääle paari muret lahendanud, siis pean ma ju tema ootused täitma ja taas ohjad enese kätte haarama, et likvideerida tema nuukseid. Mul hakkab endalgi valus kui kallis isik hädas on - olen äkki liiga heldemeelne inimene - ja tunnen mingisugust hulluksajavat vastutust selle hinge eest.
Hallo-hallo, taaskord telefon kätte, et helistada neile, kellel omal kõneaega, seda raasukest, eriti ei ole. Kuulan, mõtled, ragistan oma ajuraasukest, et mingitki lahendust välja mõelda. Alati see aga kahjuks ei aita, lahendused jäävad tulemata ja lugu saab kurva lõpu. Ehk mitte veel seekord ja loodan, et ka mitte järgmised korrad, kuid kui lood on juba sellised siis pange tähele , maailm võib ikkagi lõppeda!
No comments:
Post a Comment